Shetlandi lambakoer

Tegu on Šotimaalt pärineva koeratõuga, mis on saanud nime Šotimaa haldusalas asuvate samanimeliste saarte järgi. Shetlandi saartelt on tulnud ka teisi miniatuurseid tõuge – Shetlandi poni, Shetlandi veis ja  Shetlandi lammas.

Tõuna on Sheltie suhteliselt uus, kuid nende  ajalugu saartel ulatub tagasi 18. sajandisse, kus kalamehed tõid saartele kaasa erinevaid koeri – King Charles spanjeleid, Gröönimaa Yakki –koeri, Islandi lambakoeri, Skandinaavia spitsi tüüpi koeri ja muidugi mandrilt karjakoeri. Nende segunemisel kohalike koertega saigi tõug  alguse. Ilmselt olid nad saarte laidudel kasutusel pigem karjakaitsekoertena pisikiskjate ja lindude eest. Mingil hetkel avastati, et saartel on kenad koerad ja Briti meremehed tõid neid ka mandrile. Cruftsil esitati Sheltiet esmakordselt 1906 a., iseseisva tõuna tunnustati alles 1914.

Sheltie on paraja suurusega ja väga intelligentne koer. Ta võib olla kena ja rahulik perekoer vanemale inimesele, kui ka tõeliselt kiire ja eriti taiplik harrastuskoer. Pikad metsaretked igasuguse ilmaga ei ole talle mingi probleem.  Samas linnakoeraks on ta paraja suurusega ja meeldiva välimusega. Tema pikk kahekordne kasukas on kergesti hooldatav ja peaaegu isepuhastuv. Paar korda kuus tuleks kasukas korralikult läbi kammida, karvavahetuse ajal muidugi tihedamini. Teiste koertega klapivad hästi, inimeste suhtes võivad  olla natuke ettevaatlikumad. Sheltie peamine  probleem on tema haukumine. Mitte küll kõigil, aga üldiselt  on see neil veres ja sellega tuleb juba kutsikana hakata tegelema.  Nad on üsna pikaealine ja terve tõug. Värvuselt võivad olla punased valgega, kolmevärvilised, sinised e blue-merled, vähem levinud on mustvalged ja bi-blued. Suurus varieerub tõus ka palju – turjakõrgus 30 cm kuni üle 50 cm. Ideaalis 35-38 cm.

Shetlandi lambakoer Shetlandi lambakoera pilt Shetlandi lambakoera pilt