Borderterjer pärineb 18. sajandist ning on sellest ajast vähe muutunud. Tōu kodumaaks on Šotimaa, seal kasutati teda peamiselt jahikoerana, eriti jänese- ja rebasejahil. Maakohtades kasutatakse borderterjerit ka tänapäeval töökoertena, kuid linnades on koer eelkőige harrastus-ja seltsikoer.
Borderterjer on väga temperamentne, südamlik ja aktiivne, sobib ainult aktiivsele inimesele, kellel on aega ta regulaarselt metsa jooksma viia. Samuti armastab borderterjer ujuda ning veelinde taga ajada. Ta on julge, tähelepanelik ja terjerlikult isepäine, kellele meeldib ka aegajalt ise otsuseid vastu vōtta. Ebameeldivuste vältimiseks on soovitatav borderterjerit vōimalikult vara hakata sotsialiseerima teiste loomade ning inimestega. Üldiselt on ta kergesti koolitatav ja ei talu karmi kohtlemist. Kiire ōppimisvōime on teinud temast ka populaarse agility-koera. Tōug ei talu üksindust. Lastega saab ta hästi läbi. Koer on hea isuga ning võib ületoitmisel ja vähese liikumise tõttu kaalus kergelt juurde võtta.
